Magyarorszag: Olengi kohal :)

13 augusti hommikul istusin bussi peale ja sõitsin lennujaama, kuhu mind saatma tuli Kristaaaa. Saime nii mõnusalt juttu ajada ja aeg lennukile minna. Üli lamp tunne oli ja ei jõudnud üldse kohale, et mis toimub. Mind ootas ees neiu, kes ise 2 aastat tagasi Argentinas käis. Ta on nii laheee!!!! Me saime kohe nii hästi läbi, et ta palus, et kas võib mu tugiisik olla :)
Käisime lennujaama toidupoes, sest pidime kuskil tunnike saksa tiimi ootama, ja ostsin sealt suuuuure paksu ungari pitsa(?), pudeli vett, nätsu ja mingi kohukese laadse asja. Maksin selle eest 2,27€ ja see pidi veel kallis olema, sest tegemist on ju lennujaama poega :'))))))
Laagris mõtlesin, et hakkan iga päeva lõpus oma "emotsioone" kirja panema, aga jõudsin teha seda ainult esimesel päeval.. :D :
Ma saan siinsete inimestega palju paremini läbi kui ELOl eesti omadega. Kui Eestis on see, et mul läheb üli kaua aega, et inimestega ennast sama vabalt tunda, nagu oma parimate sõpradega, siis siin tundsin ma kohe alguses ennast niii niiiii vabalt ja sain nagu mina ise olla. See on naljakas kuidas me ühe Soome neiuga k o g u a e g oma keeltes rääkida tahame :D Kogemata tulevad üksteisele eesti/soome keelsed laused.
Kokku on selle lennu võpe 23. Euroopast on peale minu ja Soome tüdruku veel hunnik sakslasi, mehhiklased, tailased, jaapanlased ja üks Uruguay kutt, kes juba talvel tuli. Ja siinsed endised võpid on PARIMAD. Ma ei suuda seda kirjeldada kui lahedad nad on!!
Aju nii kärssab, sest kõikide riikide omad räägivad omavahel oma keeles, peame õppima ungari keelt aga üleüldine suhtlus ja mõtlemine käivad inglise keeles.
Kuigi midagi eriti teinud pole, siis üli väsinud on olla.. Aga niii tore päev on olnud. Ma olen hetkel nii tohutult õnnelik. Aitäh selle võimaluse eest emme!!!!!!

Teine ja kolmas päev läksid jube kiiresti. Koguaeg olid toimusid erinevad sessionid, kus räägiti nii sisse sulandumisest, reeglitest kui koolisüsteemist ja iga päev olid ka keele tunnid. Nii palju nalja sai alati :D ja keele tunnid olid üli lahedad, sest me olime Elsaga (soome) ainult kahekesi grupis ja saimekogu tähelepanu endale jeeee :)) :D Kolmandal päeval saime tunnike vaba aega, et ujuma minna. Nii hea oli!
See on niii lahe, kuidas need "juhid" (mis iganes :D) suhtlesid ka meiega täpselt nagu sõpradega. Arvasin, et Eesti YFU inimesed on lahedad, aga nope, Ungari omi ei ületa :D
Täna, ehk neljandal päeval hakkasime suht kohe hommikul pakkima, harjutasime oma ungari keelseid tutvustuskõnesid, saime veel ühe keele tunni, tegime üli palju energizereid=naersime mega palju ja oligi aeg peredega tutvuda. Kuna loodus näeb Ungaris (või vähemalt seal laagrikohas) suht täpselt sama välja nagu Eestis, siis oli tunne nagu oleksin eestis, kohe laager läbi ja lähen koju tagasi.
Muidu oli kõik jumala ok, aga kui autosse istusime siis pidin südame ataki saama. Et appi mis ma tegin kus ma olen???? Nii awkward oli olla kuidagi, sest inglise keelt nad ei oska. Ja sa püha jeesus kui suur Budapest on! Omggggg kui kaua me "koju" sõitsime.
Siia jõudes pakkisin asjad lahti, sisse tulles oli uksel eesti keelne silt tere tulemast uude koju!!!! mis oli nii armas!!! ja nad andsid mulle kohe kõik võtmed koos võtmehoidjaga milleühel poolel ungari ja teisel poolel eesti lipp :) IIIIIIgatahes, pakkisin asjad lahti ja oli üli kohatu olla. Nagu, mis ma nüüd tegema peaks? Läksin siis nendega rääkima, et kas me nagu teeme midagi koos või teeme kõik oma asju ja ma lähen arvutisse ja mis te õhtuti tavaliselt teete jne, lõpptulemus oli see, et lihtsalt megalt naersime, sest me ei saanud üksteisest normaalselt aru ja google translate paneb täiega pange :D Tuli ka kohe ära küsimus et "Kas sa ikka veini jood?"
Maja on väike, aga täiega armas. Ja aias kasvavad kirsid ja aprikoosid!!!!!!!! Loodan, et kuskil nädala-kahega on see kohatu ja imelik tunne läinud ja saan end mugavalt tunda. Appi ma nii igatsen teisi võpe :D