Minu Viini mineku kuupäevaks oli 13 veebruar, millega täitus mul ka Ungaris 6 kuud (!!!), ja reedene päev. Ehk siis toredaid sündmusi oli juba hommikul.
Sain hostema nõusse, et sel päeval kooli ei lähe, et saaksin varasema bussiga minna. Mõtlesin, et okei, kuna ma pole seal bussijaamas ju varem käinud, siis peaks mingi 30-40 min varem kohal olema. Panin siis bussijaama nime vms googlesse sisse, vaatasin mapsist juhendid ja kõik jube tore. Hommikul sõitsin antud bussijaama trammi ja kahe metrooga, ehk aega läks umbes tunnike. Kohale jõudes oli veel pool tundi aega, seega istusin rahulikult, sõin ja mõtlesin, et noh, nii kau aega, et buss ei peagi ees olema.. Kuskil 5-10 min hiljem, aga otsustasin, et küsin kellegi käest millise platformi alt mu buss väljub. Numbri asemel sain aga vastuse, et olen vales bussijaamas ja et õigesse on vähemalt 30 minuti sõit. Jooksin siis bussi peale, teades, et oma Viini bussile nii kui nii enam ei jõua. Õigesse bussijaama jõudes avastasin, et sinna oleks ma lausa oma esimese metrooga saada, seega see oli mu kodule kõvasti lähemal. Aga egas midagi, ostsin uue pileti ja ootasin 2,5h järgmist bussi. Kuna mul seal absoluutselt mitte midagi teha ei olnud, siis otsustasin, et lähen sõidan niisama metrooga ja ostan kesklinnast kohvi.
Bussisõit kestis 3 tundi ja möödus üllatavalt kiiresti. Ma arvan, et ma olen siin lihtsalt nii ära harjunud sellega, et igale poole sõitmiseks läheb kaua aega, et enam ei pane tähelegi.
Kohale jõudes käisime vaatamas püha stephani katedraali ja seejärel sõitsme primarki. Kuna kandsin terve aja oma rasket kotti kaasas, siis polnud just kõige meeldivam shoping, aga sain oma kaua tahetud onesie, seega oli asja väärt! Peale seda liikusime Sandra juurde, elab ta kesklinnas, mis oli minu meelest üli lahe. Suur maja koos nö sisehooviga, kus on tunne, et oled kuskil linnaäärses kohas, siis teed aga suured uksed lahti ja astud kesklinna tänavale. Sõime õhtusööki, sättisime ja läksime Viini ööelu nautima. Olime kohas, kus üleval korrusel oli restoran, all korrusel väike baar/klubi. Ja asi mis mind VÄGA jahmatas, oli see, et nii üleval kui all korrusel, oli suitsetamine igal pool lubatud. Ehk siis hommikul oli riietel küljes hais nagu neid oleks reaalselt konidega hõõrutud. Pole aimugi, kas selline asi on tavaline terves Viinis/Austrias või ainult selles teatud kohas..
Laupäeva hommikul läks Sandra kooli, seega me Kristiniga magasime rahulikult ja peale seda sättisime linna. Kui hommikusööki sõime, siis küsisime endale ainult ühe saia, ja kuna sellest ei piisanud ja me ikka kõike kardame, siis tuli süüa hommikusööki mäkis. Mis tuletab meelde- KÕIK peale riiete on Viinis nii nii nii kallis!!! Kui ma neid Budapesti hindadega võrdlen, siis tuleb nutt peale. Näiteks, kui siin saab baarist õlle kuskil euroga, siis seal maksad sa selle eest 5 eurot. Toidupoest ostsin ma 2 pakki nätsu, 2 väikest šokolaadi, 2 banaani, mahla ja külma kohvi ja maksin selle eest 10 eurot.
Peale söömist käisime teisel päeval forever21'is, kust ma suure pettumusena midagi ei saanud, ja peale seda jalutasime linnas ringi, sõin 'Austria tänavatoitu' milleks oli sai mingi vorsti laadse asjaga, ja kell 5 hakkasin tagasi Budapesti sõitma. Seega kokku oli mu turisti aega tegelikult alla ühe päeva.
Ma ei tea kas asi oli selles, et ma olin seal nii vähe aega, selles et ma ei näinud piisavalt asju või selles, et ma olin võibolla lihtsalt ootused üles kerinud, aga minu jaoks midagi väga muljetavaldavat ei olnud. Jah, ilus linn, aga jube kallis ja need hooned, skulptuurid jms on stiililt väga sarnased Budapesti omadele (mis ei oleks tohtinud tegelikult vist üllatusena tulla, kuna tegemist oli kunagi ju ühe riigiga). Üks asi mis meeldis, oli see, et seal oli erinevaid rahvuseid näha kordades rohkem kui Budapestis. Jah, ka siin on mustanahalisi ja moslemeid jms, aga mitte nii palju. Võiks rohkem olla.
Turistikaid väga ei teinud.
Naisõiguste protest
Kindlasti oli reisi kõige toredam osa see, et sain olla koos eestlastega. Sain teha oma lolle nalju, mida muidu siin ei saa, ja sain koos nendega rääkida kõigest mis siiani tominud on ja mida kõige rohkem eestist igatseme.
Pühapäeva hommikul oli kell 5 äratus, sest läksime perega Mohácsi, mis on linn Horvaatia piiri ääres. Seal tähistatakse iga aasta 'üritust' nimega Busójárás. See on üks üritus, mida ma siin väga oodanud olin, kuna millalgi enne Ungarisse tulekut, nägin etv peal selle kohta 'reisile minuga' saadet. Tähistatakse seda tavaliselt karnevali hooaja lõpus. Sellest pole ma isegi päris täpselt aru saanud, aga mingi aeg tagasi rääkisid väga paljud farshangist, mis siis tähendas seda, et koolidel maskiballid ja kui niisama kuskile kluppi vms lähed, siis tihti see, et maskiga soodsamalt sissepääs vms. Kuna ma ise millestki osa ei võtnud, minu kooli ball oli nt sama päeva õhtul, kui Viini läksin, siis ma pole sellest väga aru saanud..
Millest see traditsioon tuleb? Kunagi kui Mohács oli türklaste käes, said metsadesse põgenenud inimesed ilmutuse mehelt, kes käskis neil tormisel ööl maskid pähe panna, palju kõva larmi teha ja türklased välja ajada. Paar päeva hiljem nad seda ka tegid ja türklased arvasid, et neid ründavad deemonid, seega suurest hirmust nad põgenesid. Nüüd tähendab see festival ja lärmi tegemine türklaste asemel talve ära ajamist.
Busójárás kestab 6 päeva, kõige tähtsam on viimane päev, ehk pühapäev. Linnas kõnnivad ringi ennast "kollideks" riietanud mehed, kes teevad võimalikult palju lärmi, tantsitakse rahvatantse, lauldakse laule, on laat, kust saab osta erinevaid käsitöö asju jne. Päeva lõpus tehakse suur lõke, kus on õlgedest Busó. Selle põletamine sümboliseerib nö talve lõppu.
Reisile minuga, Märt Agu : https://arhiiv.err.ee/vaata/reisile-minuga-ungari-buzod
Soovitan vaadata, kellel vähegi huvi on :)
Üli nämmu kookose magustoit mida siin alati laatadelt osta saab
No comments:
Post a Comment