3 nädalat!?

Alates viimasest postitusest midagi suur teinud ei ole.. Olen iga päev Elsaga/üksi linnas käinud, shopanud, söönud jne. Ainus asi mis vajab mainimist- pidime Jesusega kokku saama, helistas 5 min ette ei ei saa tulla. Pidime järgmine päev temaga uuesti kokku saama, jooksime temaga kogemata metroojaamas kokku (nagu what are the odds????) aga hiljem ta meie kõnedele ei vastand, sest telefoniga oli probleem. Kolmas päev saime LÕPUKS kokku. Istusime pargis, tutvusime ta hostõega ja tema sakslastest sõpradega, sõime kebabi ja kuulasime jutte Jesuse senistest seiklustest. Rääkis meile kuidas ta lihtsalt tänaval inimeste juurde läheb, ütleb et on Mehhikost ja jääb nendega juttu ajama. Saab sõpru.. Nägi tüdrukuteõhtut, läks tulevasele pruudile õnne soovima ja sai pulmakutse.... Rääkisime Elsaga et okei, laseme ka oma sisemise mehhiklase valla. Järgmine päev läksime sinna samasse parki, tunnike põdesime, et issand ei julge kellegagi ju rääkida. Asi lõppes sellega, et Elsa rääkis paar sõna mingi pooleldi kodutu (?) briti mehega ja lasime jalga :D #justestonianandfinnishthings
aaaaaaaaa, üks õhtu käisime koos minu hostõe ja Elsaga lihtsalt linnas jalutamas ja turiste mängimas jne. Ja ma tean, et ma pidin midagi selle kohta veel kirjutama, aga kuldkala mälu... :'))
Immigratsiooniametis käisime ka, aga hostemal oli mingi paber puudu, seega peame järgmine nädal uuesti minema.

Istusin eile koolis ja kuna oli üli igav olla, siis otsustasin, et võtan ühe vihiku ja panen jooksvalt kõik mõtted jne kirja millest hiljem blogin. Seega vabandust, kui lõigud oma vahel absoluutselt ei seondu :D Mõtlesin alguses, et paneks lihtsalt kirjutatud tekstist pildid üles, aga enamus ilmselt ei mõistaks mu kanavarbaid...

02.09
Mõtlesin, et see kooliaasta on nagu puhkus, sest hinnetele õppima ei pea, aga tegelikkuses on see hetkel lihtsalt tunnist tundi tühja passimine ja une tõrjumine, sest mitte midagi ei saa aru. Osad õpetajad ütlevad, et võin raamatut lugeda vms aga kuna raamatute kaasa tassimine oleks kaalu pärast päris kalliks läinud, siis tõmbasin hunniku raamatuid telefoni, aga telefonide koha pealt on üli karmid reeglid, isegi laua peal ei tohi hoida.
Võtsin kooli kaasa sõnastiku ja ungari keelse Harry Potteri raamatu, et üritan tõlkida, ehk jääb sõnu meelde.. Paar rida üritasin ja sain aru, et ungari keelest sõna sõnalt tõlkimine on suht võimatu.

Gümnaasiumi õpilased ei vali endale suunda vaid valivad aineid mida rohkem on. Minul on ainult inglise keel, seega kui teistel keset päeva keemia, bioloogia vms on, passin mina tühja.
Kui meil on reegel, et ilma uurimistööta ei saa kooli lõpetada, siis siin selleks, et sind lõpueksamitele lastaks pead olema teinud aastas 50 tundi vabatahtlikku tööd vanadekodus, loomade varjupaigas vms.

Kooli on veidi pikem maa kui mul korterist Poskasse oli, aga kuna seda maad ükski buss/tramm ei sõida, siis peame jala kõndima. Üritan positiivne olla ja mõtlen, et niiviisi saan lahti saiast saadud kaloritest :D

Hostema teeb iga hommik toidu kaasa, mis on ülimõnus, sest ei pea ise breinima mida süüa tahan. Eile, esimesel päeval, olime koolis u 12ni, koju tagasi minnes sain pahandada, et ma oma võileiba ära ei söönud... Söögivahetundi siin ei ole, kõigil lihtsalt võileivad kaasas ja söövad neid sualisel vahetunnil kui kõht tühjaks läheb. Võileib: 2 ÜLI paksu saiaviilu (enamasti süüakse saia mida ise viilutad ja sellest läbi hammustamine on juba omaette ooper), mille vahel on õhuke vorstiviil, majonees/ketšup, juust ja PAPRIKA. Kui paprika pole võileiva vahel siis on see eraldi karbikesega kaasas. Ma tunnen reaalselt  lõhnast ära kui keegi teises kooli otsas paprikat sööb. VÕEH.

Hetkel parim asi võpiks olemise juures on see, et ma saan üli palju tähelepanu ja kõik on üli sõbralikud. Ma tean, et see kestab vb mingi kuu aega, seega ma kavatsen seda nautida :DD Suvalised lisavad sõbralisti ja ütlevad koolis tere/lehvitavad jms. Täna sattusin korraks segadusse kummal pool mu klass on, sekundiga oli minu juures (vist) paralleelklassi poiss, kes ise ka ei teadnud kus mu klass on, aga jalutas muga kõik koridorid läbi kuni ma leidsin :D:DDD

Käisime üks õhtu mingil Ungari Koit Leplandi kontserdil. Päris vahva oli ja põhi atraktsiooniks oli keset rahvamassi tantsiv vanapaar. Tahan ka kunagi selline olla :D

Mäletate kuidas kõik poisid 8-9 klassis käitusid? Pidev eputamine ja labased naljad. Absoluutselt KÕIK mu klassivennad on sellised. Jälgin neid ja reaalselt tunne, et tagasi põhikooli sattunud...
Klass on väike, 24 inimest ja pooled tunnid toimuvad gruppides kus on siis umbes 10+ inimest. Ja see on siin igati norm, üheski klassis ei ole üle 30 õpilase. Kool ise on hästi avar, mõnus ja minu õnneks on siin ainult 2 korrust.

Ainus mure hetkel on keele pärast, sest täpselt nagu ene keelega, raamatust sõnu tuupida ma ei suuda. Tean ainult seda mis teisi kuulates jms meelde jääb.

Tuleb vist paariks tunniks tagasi eestisse tulla, sest sellistest asjadest nagu ripsmepikendused pole siin keegi kuulnud ka. First world problems jne :DD

Perega on endiselt natuke awkward, aga see teeb üli õnnelikuks, et nad ise küsivad kas ma plaane teinud, tahan kuskile minna ja lubavad üksi käia.

Vene keele õpetaja Elas kunagi Tallinnas, seega kui klassi läksin, siis üritas mõnda sõna öelda ja rääkis kõigile Eesti laulupeost ja kuidas ta selle ajal nuttis.. Kuna õpetaja oli uus, siis pidid kõik midagi vene keeles ütlema nii palju kui oskasid. Pärast kuulsin, et mu klassi omad olid omavahel arutanud, et omg wtff ma ei saanud midagi aru mida Krista rääkis, kuidas ta vene keelt oskab haha. :D Terve tunni naerdi selle üle kuidas mitte keegi vene keelt ei oska. Kuna ma tegelikult olen teistega suhteliselt samal tasemel, siis otsustasin ennast häbist säästa ja ei hakanud mainima, et ma erinevalt teistest vene keelt õppinud 6 mitte 2 aastat. :') Nii raske on korraga 4 keelt kasutada.. kõik läheb koguaeg sassi. Tahtsin vene keeles punane öelda, tulid red, punane, piros aga vene keeles- nope :))))))))

Mata klassis istudes tuli minu juurde neiu ja hakkas eesti keeles rääkima. Ma olin nii jahmunud, et ei osanud midagi vastata. Ütles, et ta oli aasta aega Eestis vahetuses olnud ja elas kuskil kiviõlis vms. Nii coooool. Seega koolis peale minu veel 3 inimest kes eesti keelt oskavad.

Õhtul saatis üks klassivend hunniku "hungarian for beginners" videosid ja ütles, et ma neid vaataks, et võib kasuks tulla. Nii armas :)

03.09
See on kuidagi nii gei kui mehed üksteist põsemusidega tervitavad. Ise tunnen ka ennast nagu mega mimm kui ma seda teen. Vajab harjumist..

Matas võtavad veel 10 klassi lõputeemasid. Mõtlesin, et olen ilgelt boss ja oskan natukenegi, sest enne seda õppinud. Khm... Peale vaadates tekib küsimus, kas Eestis ja Ungaris on erinev matemaatika?

Sõitsime hommikul ratastega kooli!!!!! Ma kasutan hostema ratast mis on täiega mõnus korviga naistekas. Ainus probleem, et selle kellaga on miskit viga, seega kui ma halva tee peal sõidan on minu tulekut teise Ungari otsa kuulda.

Kehtib reegel, et tunni lõpetab õpetaja, mitte koolikell. Vastupidiselt Eestile aga ei liiguta õpilased väikest varvast ka enne kui õpetaja ei luba klassist lahkuda.

Ajalugu on maailma kõige igavam tund. Kõik kuulavad mida õpetaja räägib ja teevad märkmeid. Jube palju mõistan. Kasuks tuleb ka informatsioon mida me Eesti koolis Ungari ajaloo kohta õppinud oleme..

Eile peale kooli läksime ühe klassiõega linna. Kuna mul oli üks tund rohkem, siis tuli mulle kooli vastu ja läksime tema juurde. Nii kui sisse astusin "On sul kõht tühi? Tahad ma annan midagi süüa?" Arvestades seda, et ma varem temaga suhelnud polnud oli see veits imelik. Pani oma asjad kokku ja kui endale kaelaketti kaela pani siis küsis "tahad ka mingeid ehteid?" Täna õues käisime siis ütlesin, et poleks pidanud musti riideid panema, sest päike kõrvetab. Küsis kas ma sooviks tema juurde minna ja tema riietest endale midagi heledat selga vaadata... :D Läksime mingisse üli suurde kaubamajja, sõime mäkki, ostsime starbucksist kohvi ja läksime sellega katusele terrassile istuma ja ajasime juttu. Üli mõnus!  Sain ka kohe küsimuse (mida ka täna mult umbes 5 klassiõde küsis) "Noh, mõni kutt meie klassis kena ka on?" Vastasin selle peale, et üks on enamvähem. Kirjeldasin talle ja sain vastuseks "aa jaja, see on mu eks. Aga äre põe, võid ta võtta küll. Tahad ma aitan?" NAGU?????????? :D:D:D Üleüldse tähele pannud, et igal pool on paarikesed. Küsisin selle kohta ja sain vastuseks, et siin on suhtes olemine "moes" ja tehakse seda lihtsalt selleks, et paaris olla. Ja vahetatakse ka iga paari kuu tagant :D
Pärast käisime poodides ja ma ostsin oma viimaste kopikate eest.. waaaaaaaitf or it.... one directioni padjapüüri :'))) Aasta parim ost ausalt :D

Hetkel juba kaheks järgevaks nädalaks plaanid olemas, seega all good. Nädalavahetusel saan kokku oma ingli Evaga ja Jesusega, järgmine nädalavahetus lähme klassireisile Fonyodi, mis asub Balatoni juures. Peale seda saan kokku Numaga, lähen Elsaga kohvitama ja sain juba esimese peo kutse jee!!

Eile oli õhtusöök kell 22 ja pakkuge mida me sõime. Jep, saia :') Rääkisime traditsioonilistest Eesti ja Ungari toitudest ja kuna osi sõnu öelda ei osanud, siis üritasime üksteisele häälitsuste ja kehakeelega seletada, mis oli üli naljakas :D

Mulle nii meeldib ungari keel!!! Ei jõua ära oodata seda hetkel kui seda juba enamvähem rääkida oskan.

Iga kord kui kellelegi räägin, et valisin Ungari, sest mulle meeldis eurolaul, saan reaktsiooniks "IUUUUU see on nii jube laul!!!!!" Selle sõnum pidi kuidagi riigi/valitsuse vastane olema??

Inglise keele tunnis kuulasime Ungari folkmuusikat. Nagu????????? Äkki oleks sobivam midagi inglise keelset/inglismaaga seotut kuulata?

Koolil on oma tantsud, mida tantsisime laagris ja tantsitakse koolis vahel vahetundide ajal. Üli lahe.

Homne tunniplaan: kirjandus, ajalugu (ehk 2 tundi kus ma lihtsalt istun ja kuulan, aga midagi ei mõista), kehaline, mida ma kaasa ei pea tegema, 2 vaba tundi, klassijuhataja tund, veel üks vaba tund ja seejärel lisa inglise keel. Kui Eestis selline tunniplaan oleks, siis jõuaks ilmselt alles viimaseks tunniks kohale. Kui sedagi.

Sain teada, et kooli lähedal on mingi spordiklubi ja otsustasin, et oktoobrist hakkan seal käima, sest teised võpid kõik mingi eriprogrammiga ehk saavad alles õhtul 5-6 ajal koolist lahti ja enamvähem kõik mu klassikaaslased tegelevad millegagi. Olen siis tubli ja kasutan oma aega targalt ja mitte arvutis passides :))

Nii ära harjunud sellega, et midagi aru ei saa mida ümberringi räägitakse. Tundides nt automaatselt zone outin (ma ei oska eesti keeles öelda, vabandust :D), isegi ei mõtle millelegi aga aeg läheb ruttu.

 Jesussssss

 hostõde

 Mina bussis, tädi nägu oli naljakas : D

 Kui Elsa sisemine mehhiklane välja tuli

Doriiiiii 

Iga päev kirjutab facebooki vähemalt 5 eesti sõpra/tuttavat ja küsib kuidas mul läheb, aga mul tõesti ei ole seda aega, et kõigile eraldi sama juttu rääkida. Seega kui blogipostitusest jääb väheks või tahate midagi konkreetset teada, siis võib kommentaaridesse küsimuse/teema vms jätta ja järgmises postituses räägin sellest :)

Esimene nädal perega

Päev-kaks peale siia jõudmist läksime hostõe ja mingite sugulastega Buda lossi juurde laadale. Meenutas hansapäevi- puidust nikerdatud, kootud jms asjad, aga oli 10 korda suurem, sest kõndisime seda läbi kuskil 6 tundi :)))) Kaasa võtsin 4000Ft, arvasin, et ohh jube suur summa, linnas olles avastasin aga et see kuskil 13 eurot. Tulin üli napilt omadega välja aga see näitab, et siin saab nii odavalt hakkama. Peaaegu igas putkas (?) müüdi kaunistatud piparkooke, mis oli minu jaoks üli imelik. Natuke jalutasime linnas ka ringi, nägin ühte suurt basseini moodi asja ka ja ei jõua ära oodata kuna sinna minna saan. :) 

August 20th is the greatest national holiday for Hungarians, celebrated with day-long festivities followed by spectacular fireworks throughout the country. August 20th commemorates the foundation of the Hungarian state, it's like Hungary's 4th of July. 

20 augusti õhtul läksime hostõega kesklinna. Metroojaamas saime kokku Elsa ja tema host perega, aga nad ei olnud Elsale öelnud, et mina kaasa tulen, seega tema üllatunud nägu oli nii toreeee. Kõndisime chain bridge juurde, istusime 2 tundi varem maha, ajasime juttu ja ootasime. Kell 9 hakkas ilutulestik ja see oli nii ilus!!! Tõsiselt võimas ja siis tuli see "appi ma olen Ungaris!" tunne. Ilutulestik kestis kuskil 20 min, peale seda jalutasime linnas ringi- öine Budapest on nii ilus!!! Ja käisime kuskil Türgi kiirtoidukohas söömas. Proovisin mingit ülihead traditsioonilist magustoitu, mille nime ma kahjuks ei mäleta. :D 

21 hommikul läksime hostõega laagrisse. Algul teistega kokku saades oli nii imelik ja kohatu tunne, kõik rääkisid ja naersid ja mul polnud isegi võimalust teiste naljade üle naerda,sest ma ei saanud midagi aru.. Esimese päeva õhtul ütles üks neiu mulle, et arvas, et ma ka ungarlane, sest kuulis kuidas ma söögilauas jó étvágyat (head isu) ja köszönöm (aitäh) ütlesin. Ju siis polegi kõige hullemat aktsenti.

Laagri päevakava nägi välja selline: hommikusöök, 3 tundi valitud ainega tegelemist, lõunasöök, vaba aeg- erinevad spordimängud jms, õhtusöök ja õhtune programm. 

Sara (hostõde) valis minu jaoks matemaatika, sest ta oli ise matemaatika grupis, aga kuna ma seal ülesannetest aru ei saanud ja keegi mulle väga tõlkida ka ei osanud (90% olid mingid loogika ja tekstülesanded), siis teisel päeval liitusin inglise keele grupiga. Kus oli tegelikult üli igav, sest enamus grupis olijatest on inglise keelt õppinud ainult 2 aastat.. aga vähemalt ma sain aru mis toimus. 

Kuna ma võrkpalli ja jalgpalli võistlustest huvitatud polnud, siis oli lõunane vaba aeg minu jaoks üli igal ja enamasti lugesin raamatut. Teisel päeval tuli selle pärast üli suur kodu igatsus ka peale, siis rääkisin emmega telefonis ja kohe oli parem :) 

Õhtused programmid olid hästi lahedad. Esimene õhtu olid laagripaigas laiali erinevad mängud, kus sai punkte teenida ja õhtu lõpus nende punktide eest endale midagi, kas pastakaid, šokolaadi vms, osta. Teisel õhtul pidime linnas ringi käima ja erinevates puntides ülesandeid täitma. Ühes punktis pidime aja peale liumäest alla laskma ja pakkuge kes pidi külili alla laskma, sest pepu ei mahtunud ära :')) Nii häbi. Veel olid täpsusvisked, takistusrada, luuletuse pähe õppimine jne. Kolmandal õhtul kogunesime gruppide kaupa suurde saali ja olid jälle erinevad võistlused. Ühte neist viisin mina läbi. Pidin kõigi ette minema ja igale grupile eraldi midagi eesti keeles rääkima, grupp pidi ära arvama millest ma räägin. Tavaliselt nii teiste ette minnes on selline tunne, et süda hüppab rinnust välja ja minestan ära, aga seal olin täiesti rahulik, mis oli väga hea üllatus. Veel olid erinevad küsimused Ungari kohta, gruppide tantsude esitamine ja väiksed võistlusmängud. Kokkuvõttes võitis meie tiim. :) 

Üldiselt jäin väga rahule, sest alati oli keegi nõus tõlkima, õppisin palju uusi sõnu ja kohtusin nii paljude toredate inimestega. Pluss õpetajad olid nii lahedad! Suhtlesime nendega nagu nad oleks sõbrad, mitte õpetajad.

Eile õhtul jõudsime laagrist tagasi, sõime ja peaaegu kohe vajusin magama. Üleüldse olen koguaeg nii väsinud ja vajun kiiresti ära. Kui kodus oli see, et kuskil 23 ajal läksin voodisse, tuba pidi pime olema ja uks kinni, ja vähemalt pool tundi lamasin niisama enne kui magama jäin, siis siin tuli põleb, uks on lahti ja kui ma kella 21-22 ajal pikali viskan siis jään kohe magama. 

Täna oli plaan minna Elsaga Budapesti avastama ja shoppama. Hommikul käisime koolis paberitega jamamas, ma ei tea mis seal toimus, sest ma ei saanud keelest mitte midagi aru, aga 20 minutit rääkimist ja kõik oli korras. Saime kell 11 Elsaga kokku, sõitsime metrooga kaubanduskeskusesse ja olime kohe nii overwhelmed sellest kui odav kõik on. Ostsime riideid, käisime starbucksis (typical white girl jne) ja järsku avastasime et kell on 16. Pidime teiste YFUkatega kokku saama, aga kohale tuli ainult üks tüdruk, kes kohe oma hostõega kuskile edasi läks, seega käisime Elsaga burger kingis söömas ja kuskil 19 ajal saime koju, aga linna ei näinudki. Aga üli hea päev oli!  

Vahepeal oli WiFiga jama ja ei ühendanud ei telefoni ega arvutiga ära. Täna saime korda, seega Krista väga õnnelik ja üritan edaspidi tihedamalt blogida, sest juba praegu ei mäleta nii täpselt mida nädal tagasi tegin. 

Perest nii palju, et ikka on natuke awkward olla, sest ei oska keele pärast rääkida. Muidu on nad väga toredad ja lahked. Enne laagrit küsisin Saralt, et kas saaksin äkki suurema padja, vastas et neil pole. Eile laagrist tagasi tulime, siis tuli hostema minu juurde ja andis mulle üli suure ja pehme padja! Kõige kohta küsivad, et kas ma ikka seda söön jms ja kirjutavad ühe paberi peale järjest üles kõiki asju mis mulle kasvõi natukene ei meeldi.

Erinevused mida ma siiani märkanud olen:
-Söögilauas olles on küünarnukid alati laual. Ma tean, et seda on eestis ka, aga eestis on see mõneti ebaviisakas, siin aga täiesti normaalne ja KÕIK teevad seda koguaeg. 

-Koguaeg süüakse saia. Sai on hommikusöögiks, saia saab lõunaks, saia saab õhtuks. See ei ole normaalne lihtsalt. Ja leiba neil vist ei müüagi? Vähemalt mina pole veel näinud..

-Ungarlased on üli viisakad! Iga asja peale tänatakse ja soovitakse head jms. 

-Põsemusid!!!!!!!! Kui inimesed kokku saavad, siis tehakse kaks põsemusi, mis on minu arust nii lahe. 

-Jaanipäeva peetakse, aga lõket ei tehta. 

-Lõunasöök on kõige tähtsam söögikord. Enamasti 2-3 käiku ja esimene on supp. Mõlemas laagris sain korra ka esimese käiguna magusat puuvilja suppi, mis minu jaoks üsna imelik tundus. 

 Mu esimene turistikas, aga seisin vist liiga lähedal, ups :D 

 Hostema nõbu oma lastega ja Sara

 Vilditud loomad

 SIIN ON ÕIGE KIRSICOCA!!!

 Keegi otsustas meie maja ette hunniku vetsupaberit panna.. okai 

 Krista twisterit mängimas. 

 Meie tiimi tants, ma olin moraalseks toeks, sest meid oli paaritu arv :DD

 Esimene laager kus on lõke!! Nii laheeee. 

Pidime makaronidest lossi ehitama, pakkuge kes võitis hehe. 

 Veel pilte YFU laagrist:

Ma loodan, et ma saan millalgi videod energizeritest, siis panen need ka siia :)

Krista ja kaubanduskeskus

Metroo selfie

 Mõtlesin, et ostaks uue koolikoti, aga mis seal ikka :'))

 Happy white girl

Olengi kohal :)

13 augusti hommikul istusin bussi peale ja sõitsin lennujaama, kuhu mind saatma tuli Kristaaaa. Saime nii mõnusalt juttu ajada ja aeg lennukile minna. Üli lamp tunne oli ja ei jõudnud üldse kohale, et mis toimub. Mind ootas ees neiu, kes ise 2 aastat tagasi Argentinas käis. Ta on nii laheee!!!! Me saime kohe nii hästi läbi, et ta palus, et kas võib mu tugiisik olla :)
Käisime lennujaama toidupoes, sest pidime kuskil tunnike saksa tiimi ootama, ja ostsin sealt suuuuure paksu ungari pitsa(?), pudeli vett, nätsu ja mingi kohukese laadse asja. Maksin selle eest 2,27€ ja see pidi veel kallis olema, sest tegemist on ju lennujaama poega :'))))))
Laagris mõtlesin, et hakkan iga päeva lõpus oma "emotsioone" kirja panema, aga jõudsin teha seda ainult esimesel päeval.. :D :
Ma saan siinsete inimestega palju paremini läbi kui ELOl eesti omadega. Kui Eestis on see, et mul läheb üli kaua aega, et inimestega ennast sama vabalt tunda, nagu oma parimate sõpradega, siis siin tundsin ma kohe alguses ennast niii niiiii vabalt ja sain nagu mina ise olla. See on naljakas kuidas me ühe Soome neiuga k o g u a e g oma keeltes rääkida tahame :D Kogemata tulevad üksteisele eesti/soome keelsed laused. 
Kokku on selle lennu võpe 23. Euroopast on peale minu ja Soome tüdruku veel hunnik sakslasi, mehhiklased, tailased, jaapanlased ja üks Uruguay kutt, kes juba talvel tuli. Ja siinsed endised võpid on PARIMAD. Ma ei suuda seda kirjeldada kui lahedad nad on!! 
Aju nii kärssab, sest kõikide riikide omad räägivad omavahel oma keeles, peame õppima ungari keelt aga üleüldine suhtlus ja mõtlemine käivad inglise keeles. 
Kuigi midagi eriti teinud pole, siis üli väsinud on olla.. Aga niii tore päev on olnud. Ma olen hetkel nii tohutult õnnelik. Aitäh selle võimaluse eest emme!!!!!! 

Teine ja kolmas päev läksid jube kiiresti. Koguaeg olid toimusid erinevad sessionid, kus räägiti nii sisse sulandumisest, reeglitest kui koolisüsteemist ja iga päev olid ka keele tunnid. Nii palju nalja sai alati :D ja keele tunnid olid üli lahedad, sest me olime Elsaga (soome) ainult kahekesi grupis ja saimekogu tähelepanu endale jeeee :)) :D Kolmandal päeval saime tunnike vaba aega, et ujuma minna. Nii hea oli!
See on niii lahe, kuidas need "juhid" (mis iganes :D) suhtlesid ka meiega täpselt nagu sõpradega. Arvasin, et Eesti YFU inimesed on lahedad, aga nope, Ungari omi ei ületa :D
Täna, ehk neljandal päeval hakkasime suht kohe hommikul pakkima, harjutasime oma ungari keelseid tutvustuskõnesid, saime veel ühe keele tunni, tegime üli palju energizereid=naersime mega palju ja oligi aeg peredega tutvuda. Kuna loodus näeb Ungaris (või vähemalt seal laagrikohas) suht täpselt sama välja nagu Eestis, siis oli tunne nagu oleksin eestis, kohe laager läbi ja lähen koju tagasi.
Muidu oli kõik jumala ok, aga kui autosse istusime siis pidin südame ataki saama. Et appi mis ma tegin kus ma olen???? Nii awkward oli olla kuidagi, sest inglise keelt nad ei oska. Ja sa püha jeesus kui suur Budapest on! Omggggg kui kaua me "koju" sõitsime.
Siia jõudes pakkisin asjad lahti, sisse tulles oli uksel eesti keelne silt tere tulemast uude koju!!!! mis oli nii armas!!! ja nad andsid mulle kohe kõik võtmed koos võtmehoidjaga milleühel poolel ungari ja teisel poolel eesti lipp :) IIIIIIgatahes, pakkisin asjad lahti ja oli üli kohatu olla. Nagu, mis ma nüüd tegema peaks? Läksin siis nendega rääkima, et kas me nagu teeme midagi koos või teeme kõik oma asju ja ma lähen arvutisse ja mis te õhtuti tavaliselt teete jne, lõpptulemus oli see, et lihtsalt megalt naersime, sest me ei saanud üksteisest normaalselt aru ja google translate paneb täiega pange :D Tuli ka kohe ära küsimus et "Kas sa ikka veini jood?"
Maja on väike, aga täiega armas. Ja aias kasvavad kirsid ja aprikoosid!!!!!!!! Loodan, et kuskil nädala-kahega on see kohatu ja imelik tunne läinud ja saan end mugavalt tunda. Appi ma nii igatsen teisi võpe :D

 Babygirllllll Fhaa

 Krista ja Tai naised vol 1

 Krista ja Tai naised vol 2

 mehhiko-jaapan-mehhiko-saksamaa
soome-tai-eesti

 nii nunnud või ja moosi pakikesed anti hommikusöögil :D

 Minu ingel/tugiisik :))

 Elsa, Soomeeeee

 Numa, Uruguay
ps ma pole kindel et ma selle riigi nime õigesti kirjutasin haha :D

 Fha ja Ungari vabatahtlik Robi

Meie üliiiiiiiiiiiiii cool lend :)

MA SAIN PERE!!!!!

Pikutan mina rahulikult ja loen the perks of being a wallflowerit (muide üli hea raamat, isegi filmist parem) ja järsku lisab mingi Sara sõbralisti. Mõtlesin et ei hakka vastu lisama, et mingi suvakas võp nkn aga siis vaatasin et ta Ungarist, et äkki räägib mulle Ungarist miskit. Jasiis tuli: "Hi, I am Sara and you will be living with my family next schoolyear. We are really happy!:)" Ehk siis tegu oli hoopis mu hostõega!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Rääkisime natuke juttu ja seejärel sain kõne YFU Eestist ja see nägi välja umbes selline "Tere Krista, meil on sulle häid uudiseid!" "Ma sain pere." "Ähh kuidas sa juba tead, ma mõtlesin et ma helistan ja teen sulle mega suure üllatuse" EHK SIIS KAS MA OLEN ÕNNELIK VÕI VÄGA ÕNNELIK?

Ja nüüd parim osa: Hakkan elama BUDAPESTIS!!!!!!! Nagu talk about luck!! Kui ma enne ei suutnud minemist ära oodata, siis nüüd suudan veel vähem :')

Pereema: Lapsed:

Cecilia (1953) – pensioner, at home Tütar Sara (1997)

Lisainfo:

Perele meeldib käia teatris, muuseumides ja kinos. Samuti teha ekskursioone ja sageli saavad nad kokku ka teiste sugulastega. Sa hakkad oma tuba jagama enda vahetusõega.

Muidu kui mingeid küsimusi tekib, siis millalgi teen selle jaoks aski, seni võite aga kommentaaridesse kirjutada vms ja järgmises postituses vastan :)

ELO 2014

Parem hilja kui mitte kunagi ehk leidsin lõpuks aega ja viitsimist, et ELOst blogida.

ELO ehk eelorientatsioon on üritus, kus õpilased vahetusaastaks ette valmistatakse.

27. hommikul läksin Väike-Maarjasse kus toimus ELO. Bussijaamas olin 40 min varem, sest kartsin jälle paaniliselt, et äkki jään maha.. Kuskil poole bussisõidu ajal kirjutas mulle üks Tai neiu ja ütles, et tema tuleb ka YFUga Ungarisse, praeguseks oleme suht tihti niisama juttu ajanud. Jube lahe :))

Jagasin tuba Kaisa (Brasiilia), Epu (Saksamaa) ja Hanna-Looraga (USA). Olin viimane kes kohale jõudis ja avastasin et mu nari oli nii pidi pööratud, et redel oli seina poole. No tere tore. Ukerdasin siis tooliga kuidagi üles, tegin voodi enamvähem ära ja enam alla ei saanud. Kui lõpuks hakkama sain, siis pöörasime voodi ümber ja Epp oli nii armas, et vahetas muga koha ära jee :))

Esimene päev oli muidu kuidagi hästi üldistav ja väga palju nagu uut informatsiooni ei saanudki. Kõige rohkem jäid meelde kultuuri workshop ja õhtune fotojahi mäng, kus igas punktis jutustas üks endile võp meile mõne oma vahetusaastaga seotud loo ja pidime siis sellest pilti tegema. Millalgi kui oma kodugruppides olime, siis kirjutasime üksteisele esmamuljeid seljale. Kui enda oma lugesin, siis läksin veits kurvaks, sest ma olen 100% teistsugune kui ma algul tundun. Tekkis kohe see, et "kuidas ma Ungaris sõpru saan, kui ennast kohe avada ei suuda?"

Teisel päeval tuli nii palju vajalikku infot et enamus meelde ei jäänud. Ups.. Peale lõunapausi küsisin Avelt kaua järgmise workshopini aega on, sest enda mapi jätsin tuppa. Ütles et aa mingi tund aega, läksin siis oma tuppa pikutama, järsku tullakse ukse peale "Krista, kas sa kuskil olema ei peaks???" ehk siis mul oli ju teistsugune päevaplaan ja pidin sel ajal olema piiride workshopis :')))) Jooksin siis kohale ja kusjuures see osutus minu jaoks kõige põnevamaks/tähtsamaks workshopiks. gg Krista eks. Räägiti seal sellest kuidas teha vahet kas keegi käitub sinuga ebasobivalt või lihtsalt oma kultuurile omaselt. Õhtul jagati meid gruppidesse ja kõigile anti ükstelesaade mida järgi pidi tegema. Me saime võsareporteri ja noh... vähemalt saime tehtud :D:D:D Peale seda olid igast ringmängud jee fun fun. Peale seda tuli minu jaoks terve elo parim osa ehk istusime mingi seltskonnaga ja kuulasime erinevate tiimarite lugusid vahetusaastast. Nii põneeeev!!! Reaalselt tekkis väike kurbus, et ma saan ju ainult ühte riiki minna :D

Vahemärkus- seal oli ÜLI hea toit!!!!!

Kolmanda päeva tipphetk oli simulatsiooni workshop, kus sisenesime teise kultuuri. Suhtlus toimus mingi imeliku höölitsemise abil. Kutid pandi toolidele istuma, tüdrukud pidid jalatsid ära võtma ja maha põlvitama. Tüdrukud pidid kutte toitma ja jootma ja peale seda said alles ise võtta. Kui meilt küsiti mis selle kultuuri põhimõtted on, siis kõik pakkusid, et mehi ülistatakse, naised tunnevad ennast alaväärsena ja, et meestel eesõigus toidule jms. Tuli välja, et tegelikult pidid mehed enne sööma, et saada teada ega toit mürgitatud ei ole ja see et tüdrukud paljajalu ja põlvili maas olid tähendas seda, et naised on pühad ja saavad "püha maad" puudutada.

Päeva lõpus saime kätte ka lennupiletid- lähen 13. august 11.15 lennuga, tulge kõik saatma jne :)))))

Natuke ootasin ELOst võibolla enamat, just selle pärast, et lootsin rohkem teiste võpidega bondida, aga pole hullu :)

Hetkel on ärasõiduni aega 22 päeva ja mul pole ikka veel perekonda. Kui ma enne selle peale eriti ei mõelnud, sest ma tean, et kõik saavad pere, siis nüüd hakkab vaikselt juba paanika tekkima ja vaatan iga paari tunni tagant meili. Tahaks juba teada kuhu kooli ma lähen ja mis linna ja milline pere ja aaaahhhhhh. Nägin mingit õudusunenägu, et sain pere kus hostvanemad olid ~70 aastased, elasid ühetoalises korteris ja neil oli mingi 10 kassi koera. NII JUBE!!!!!

Lugesin paar päeva tagasi seda postitust: http://ungari.wordpress.com/2014/05/05/teel-ungari-koju/  ja nüüd on kannatus nagu otsas, lihtsalt ei jaksa enam oodata. Ungari tundub nii minu riik lihtsalt appi. Ma nii excited ja nii õnnelik, et ma just selle riigi valisin :)

Järgmine postitus tulebki ilmselt siis kui pere teada saan.

Szia! 

 Sest ma jäingi pmt ainult kahe pildi peale.. :D:D

Elo video :)